Miinivälja rajamine võtab tunde. Miks selle puhastamine võtab nädalaid?
Kulude lõhe
Nordhal Defence'is arendame ühekordseid veealuseid droone meremiinide kahjutuks tegemiseks. See artikkel räägib, miks me seda oluliseks peame.
Selle aasta alguses paigaldas Iraan meremiine Hormuzi väina ja selle ümbrusse, kitsaskohta, mille kaudu liigub kakskümmend protsenti maailma naftast. Mitu kuud hiljem on veetee liiklus endiselt tugevalt häiritud. Miinitõrje on üks põhjustest.
See ei ole ainus põhjus. Kindlustus, diplomaatia ja laiemad sõjalised ohud mängivad kõik rolli. Kuid juba miinide kahjutuks tegemise füüsiline tegelikkus on jahmatav: mõni tuhat dollarit maksev relv nõuab mitu korda kallimat operatsiooni ja seob mereväe kõige spetsialiseeritumaid vahendeid nädalateks. Ühe laialt tsiteeritud hinnangu järgi maksab miini kahjutuks tegemine üle kümne korra rohkem kui selle paigaldamine ja võtab kuni 200 korda kauem aega.
Majandusloogika on halastamatu. 1991. aastal kahjustasid odavad Iraagi miinid nii USS Tripolit kui ka USS Princetoni, miljardi dollari väärtuses Aegis-ristlejat. Relvad, mis seda tabasid, maksid mõni tuhat dollarit tükk, ja kahju ulatus kümnetesse miljonitesse. Sellest ajast pole põhimõtteliselt midagi muutunud. Meremiinid on kaasaegse sõjapidamise üks tõhusamaid asümmeetrilisi relvi, sest ründaja saavutab palju suurema häiringu, kui relv maksab.
Kuidas miine täna kahjutuks tehakse
Ühtainsat miinitõrjesüsteemi ei ole. Lähenemisviise on mitu ja igaühel on tõelised kompromissid.
Suund, kuhu valdkond liigub, mehitamata ja hajutatud miinitõrje poole, on õige. Kuid kõiki praeguseid meetodeid läbib sama muster: viimane samm, iga üksiku miini tuvastamine ja kahjutuks tegemine, nõuab endiselt palju ressursse ja kui miinide arv kasvab, ei skaleeru see protsess hästi.
Miks see on oluline ka väljaspool sõjaväge
Hormuzi väina olukord on kõige teravam näide. Analüütikud on võrrelnud häiringut 1970. aastate energiakriisidega. Isegi pärast poliitilist kokkulepet võib laevanduse taastumine venida 2026. aasta lõpuni või kauemaks, osalt seetõttu, et miinitõrje on füüsiliselt aeglane, ja osalt seetõttu, et kaubaliikluse taastumiseks vajaliku usalduse loomine võtab aega.
Punane meri on teine näide. Alates 2023. aasta lõpust on huthide raketi-, drooni- ja miinirünnakud kaubalaevadele vähendanud liiklust läbi Bab el-Mandebi ligikaudu 60 %. Egiptuse hinnangul maksis häiring Suessi kanalile ainuüksi 2024. aastal umbes 7 miljardit dollarit tulu.
Läänemerel on nii ajalooline kui ka kaasaegne oht. Hinnanguliselt on merepõhja jäänud üle 80 000 miini ja muu lõhkemata jäänuse kahest maailmasõjast ning praeguse puhastamistempo juures püsib see saaste põlvkondi. Kuid vanad jäänused ei ole ainus mure. Venemaa varilaevastiku laevad on kahjustanud Läänemeres alates 2023. aastast vähemalt kaksteist torujuhet ja kaablit. NATO on vastuseks käivitanud operatsiooni Baltic Sentry ja Läänemere-äärsed riigid investeerivad tugevalt merepõhja kaitsesse. Uute miinide paigaldamise oht tulevases kriisis ei ole ajalugu. See on reaalne planeerimisstsenaarium iga Läänemere mereväe jaoks.
Mis meie arvates peab muutuma
Me ei väida, et olemasolev miinitõrje teeks midagi valesti. Nihe mehitamata, autonoomsete ja hajutatud süsteemide poole on õige suund ja see juba toimub. Mida meie arvates saab edasi viia, on kahjutustamise samm ise, täpsemalt see, mitme miiniga saab korraga tegeleda.
Nordhal Defence'is ehitame soodsaid, ühekordseid, optilise kaabliga juhitavaid veealuseid droone, mis on mõeldud paralleelseks kasutamiseks. Kui teate, kus viis miini on, saadate viis drooni korraga. Üks operaator juhib mitut üksust poolautonoomse missiooni täitmise abil. Kahjutustamise samm toimub paralleelselt, mitte järjestikku.
Kulud langevad, kui suurem osa andureid ja arvutusvõimsust viiakse pinnaalusele (veealune sõiduk jääb lihtsaks ja odavaks) ja kui toetutakse tugevalt kaasaegsetele tootmisviisidele traditsiooniliste kaitsetööstuse komponentide asemel. Süsteem on loodud töötama olemasolevate platvormidega: fregattide, patrull-laevade või autonoomsete pinnaalustega. Operaator jääb laevale. Ühtegi meeskonnaliiget ei pea miiniväljale lähedalegi viima.
Oleme Taani idufirma, mille prototüüp on arenduses, ja meil on veel palju tõestada. Miinide leidmine ja klassifitseerimine on omaette tohutu väljakutse ja me ei püüa seda lahendada. Keskendume sammule, mis tuleb pärast seda: kui teate, kus miinid on, ja peate nendega kiiresti tegelema, suurtes kogustes, ükskõik milliselt platvormilt, mis on saadaval.
Küsimus on selles, kas ajalist asümmeetriat saab vähendada, rünnates otse kahjutustamise kitsaskohta. Meie arvates saab. Kui töötate selles valdkonnas, tahaksin väga kuulda, kuidas teie seda näete, meie LinkedIni postituse all.